EST | ENG

-> Esileht -> Tõututvustus

FCI KÄÄBUSŠNAUTSERI TÕUSTANDARD Eesti Šnautserite Klubi kodulehel

Kääbusšnautseri uus tõumääratlus...? - alternatiivne lähenemine tõule

Üldmulje - Kääbusšnautser on väikest kasvu, enda meelest hiiglasuur, kodukandi kõige tugevam ja lihaselisem koer.

Iseloom ja käitumine - Humoorikas, ettevõtlik, egoistlik, häbitu toiduvaras ja kõigesse oma nina toppiv visa häiresignaal.

Tähtsaid mõõtmed - Suurus 30-35 cm, ruudukujuline. Ruudutaolisus võib kaduda vastavalt koera meeleolule. Näituseringis rahulolematu  koer venib nõgusaselgseks ja rühita vorstiks. Kääbusšnautseri iseteadlikkus kergitab turjakõrgust olukorrast olenevalt vähemalt kuni 120 sentimeetrini.

Pea - Habekas, tellikivitaoline väljaulatuv osa, mis keerleb kere esiosas. Pea seespool võib aeg-ajalt tekkida positiivseid reageeringuid käskudele. Enamasti kuuldub peast erinevaid hääli.

Silmad - Avastavad kergesti naabri kassi ja pimedates põõsastes luuravad kollid.

Kõrvad - Need pajalapid seal pea küljes, mis valivad ja filtreerivad hääli, kuidas koerale meeldib.

Lõuad, hambad, hambumus - Hoogsas kasutuses, eriti elu algperioodil. Kasutatakse kõigepealt varvaste närimiseks, siis siirdutakse kingade ja raamatute tükeldamiselt diivani rebimise juurde. Närimiskontide puremiseks hambaid ei kasutata.

Kael - Kael ühendab pea ja keha, sinna pannakse kaelarihm. “Kaelarihm? Kaelarihm!! Sa panid mulle kaelarihma! Jee! Kuhu me läheme? Kas sa pole veel ust lahti saanud?! Uks kohe lahti! Välja! Välja!”

Kere - Kere varjab eneses muuseas magu. Sinna kaob vaid kalleimat koeratoitu. Tänu kavalusele ka inimtoitu. Ja kompostirämpsu. Ja hobusesitta. Ja...

Esijäsemed - Esijalgadega võib kaevuda lillepeenrasse ja vaiba alla. Tõstes esijalga inimese poole saab maiuspala.

Tagajäsemed - Tagajalgade lõtv pendeldamine  ja nügimine jutustab sellest, et koera uni on sügav. Tõstes tagajalga inimese poole, saab häbistada.

Käpad - Toovad pori vaipadele, voodisse ja külaliste pükstele.

Saba - See on riistapuu  tagumikul, mis lehvib, keerleb, kõigub, on õieli, klopib, plaksutab ja ripneb kaasas. Seda peab taga ajama ja uksi sulgedes tuleb ette vaadata.

Liikumised - Kääbusšnautser on traavia. Ta on ka galopeerija, tormaja, hüpleja, vingerdaja, viskuja ja hiilija. Harva sambana paigal.

Nahk ja karvkate - On päevi, mil tundub, et koer sobiks kõige paremini nahkkinnasteks. Õige kääbusšnautseri kasukas on alati segamini, turris ja elektrit täis, eriti näitustel.

Värv - Neli värvi varianti. Tõesti, värve leidub seinast seina. Valget koera ei erista mustast pärast auto all hõõrutamist. Savises vees lobistamine võib ka raskendada värvi määratlemist. Värvil polegi lõppude lõpuks vahet, kui jalutuskäigul jääb ta korraks kahe silma vahele, läheb ta ikkagi oma teed.

Suurus - Sobiva suurusega. Mahub sülle, autosse, voodisse ja kaenlasse. Mahub hästi läbi aiaprao ja mööda muudest kõikvõimalikest takistustest.

Vead - Neid ei ole. Kohtunik oli ebapädev pimesikk. Ilm polnud kiita ja väljaku ääres toimetati ka midagi häirivat.

Tundmatust allikast tõule kohaldatavaks vorminud Nina Björklid, kennel Nontoxic

 

Kääbikuomanikud teavad ....

Mõnusa suurusega, täis tarmu ja toimekust. Mingi tavaline sülekoer ei ole kääbusšnautser mingil juhul, vaid aktiivne, reibas koer, kes nõuab nii mõndagi ka omanikult. Vaid kujutlusvõime võib seada piire, kui hakatakse järele mõtlema, mida temaga harrastada. See koer sobitub suurepäraselt tõkete, agiliti, varemetele, jäljele, otsimisega jne. Saksamaal kasutatakse teda edukalt narkokoerana.

Loomult on ta tõepoolest arukas ja temperamenti jätkub. Kääbusšnautser vajabki sihiteadlikku ja sirgjoonelist, aga ka rõõmsameelset karjajuhti. Kääbikule on iseloomulik jultunud ilme – ehk on ka ta olemus veidi häbematu. See koer on uhke iseenda üle ja soovib teha selle selgeks ka teistele.

Kasuka poolest on kääbusšnautser tõug, keda tuleb trimmida, seda tuleb kääbusšnautserit soetades alati arvesse võtta. Õigesti hoituna ja trimmituna on ta kergesti hooldatav ja puhas, vale hoolduse korral võib aga kasukas olla tülikas ja põhjustada tööd ning vaeva. Vastutustundlik kasvataja juhendab alati, mismoodi käib õige hooldus ja demonstreerib seda kindlasti heameelega ka praktiliselt.

Kui koeral on päevased askeldused tehtud, võib teda sageli leida kerratõmbunult peremehe või perenaise kaenlast või jalgade juurest. Seal ta magab täiesti rahulikuna, vaadates vilksamisi aeg-ajalt oma mustade nööpsilmadega, tõdemaks vaid, et kõik on ikka okei.

Kääbusšnautser on tähelepanuväärne. Ta on kindlasti koer suure algustähega kui vaja – temas leidub sädet ja püssirohtu. Õhtu saabudes reedab ta oma pere keskel ka oma tundliku sisemaailma. Ta surub pea su õlale ja limpsab su kõrva. Omaniku heaks on ta valmis andma endast kõik, lõpuni.

 

Kääbusšnautseri voorused ja puudused – halastamatu kääbusšnautseri loomuse lahkamine.

 

• Leidub nii energilisi, kui ka rahulikke kääbusšnautsereid
• Asjaliku olekuga, kui ka leebeid kääbusšnautsereid
• Enesessetõmbunuid või kõiki armastavaid kääbusšnautsereid

Kui muretsed endale kääbusšnautseri kutsikat, ei saa sa kunagi kindel olla selles, milliseks ta kasvab oma iseloomu poolest. Nii mõnigi tõukoer ei vasta “normile” suureks sirgudes…

Kui sa tahad koera, kes on…

·  mugava suurusega ja vastupidav, samas elegantse ning kergejalgse olekuga

·  karmi, aga vähe karva ajava kasukaga ning omab aruka ilmega vuntsilist nägu

·  agar valvur, kuid tavaliselt viisakas kõigi vastu

·  tavaliselt heatahtlik teiste perelemmikute suhtes

siis kääbusšnautser võib olla sulle õige tõug.

Kui sa ei taha kokku puutuda…

·  talle piisava tegevuse leidmisega, et hoida tema vaim ja füüsis tegevuses

·  umbusklikkusega või pelglikkusega, kui ta pole piisavalt sotsialiseeritud

·  julgusega teiste loomade suhtes – tagaajamise instinkt

·  põikpäisusega

·  kalduvus haukumisele mõningail isendeil

·  regulaarse karvahooldusega trimmimise ja kammimise näol

siis kääbusšnautser pole sulle õige tõug.

Kui kaaluksin kääbusšnautseri omamist, minu põhiliseks mureks oleks…

1.  Tagada piisav vaimne ja füüsiline tegevus. Kääbusšnautserid PEAVAD saama regulaarselt võimaluse välja elada oma energia ja kasutada oma terast mõistust tehes huvitavaid asju.

On väga soovitav osaleda kääbusšnauseriga kuulekuskoolituse treeninguil või tegeleda agilityga (takistuste ületamine ja läbimine)

2.  Umbusklikkus ja haukumine. Mõned kääbusšnautserid satuvad ravukasse ärevusse, kui võõrad inimesed või loomad lähenevad nende asjadele. See pole naljakas. Kui sa ei ohja seda - sinu kääbusšnautser võib ühel päeval olla umbusklik kõige vastu kogu maailmas ja sealt on lühike samm hammustamiseni.

3.  Agressioon teiste loomade vastu. Mõned kääbusšnauserid on domineerivad või agressiivsed teiste koerte suhtes. Mõnedel on tugev tagaajamise ja haaramise instinkt väikeste ja põgenevate loomade suhtes. Sellest võib areneda konflikt, kui sul on kass või isegi hullem, kui sul on lemmikloomana küülik või hamster!

4.  Oma arvamus. Parimad kääbusšnautserid on väga nutikad ja suutelised õppima suurtes kogustes uusi asju, kuid neid peab õpetama juba varases nooruses, et nad pole maailma kamandajad. Sitkus, mis teeb nad kahjurite hävitamiseks sobilikuks, võib sind nördima ajada, kui sa proovid talle midagi uut õpetada. Mõned kääbusšnautserid on kangekaelsed, manipuleerivad ja/või domineerivad ( nad tahavad olla pealikud) ja panevad sind tõestama, et sa suudad neid panna asju tegema. Pead neile näitama, läbi absoluutse järjepidevuse, et sa mõtled tõsiselt seda, mida ütled.

5.  Karvahooldus. Hoidmaks nende karva pusadest vabana, vajab kääbusšnautser reguklaarset kammimist, trimmimist ja piiramist iga kolmas kuu.

 

Lühike ajalugu...

Kääbusšnautser on pärit Saksamaalt. Alguse on ta saanud šnautserist (turjakõrgus 45-50cm) ja eraldi seisva tõuna on ta esmakordselt mainitud alles 1895 aastal. Seega on kääbusšnautser üpriski uus tõug. Enim tunnustatud teooria põhiselt on kääbusšnautser saadud šnautseri ja ahvpinšeri ristamisel. Teine teooria väidab, et pinšer on vastutav väiksema suurusega šnautseri tekkimise eest. See teoori põhineb faktil, et algselt kutsuti kääbusšnautserit karmikarvaliseks pinšeriks.

Esimesed koerad olid põhiliselt kuldsed, samuti oli tavaline hall või must pruuniga värvus. Puhast musta värvi kutsikas oli haruldane. Nendest võimalustest eelistati hõbedase kasukaga koeri. Enne Esimest Maailmasõda polnud šnautserid maailmas levinud. Esimeses maailmasõjas kasutati šnautsereid kulleritena ja valvekoertena ning peale sõda levisid nad väljapoole Saksamaad. Kääbusšnautser levis rahvusvaheliselt peale Teist Maailmasõda ja on nüüdseks esindatud suuremal arvul kui šnautser.

Täpsemalt saad lugeda siit -> kääbusšnautseri ajaloost inglise keeles 

Võib olla oma väikese kasvu, toreda iseloomu või huvitava välimuse tõttu oli kääbusšnautser 1997 aastal Hispaanias populaarsuselt 7. tõug, 1996 aatal 6. kohal Kanadas ja 17. kohal Brasiilias. Soomes oli ta aastal 2002 oma levikult 9. kohal.